Mina ja sotsiaalmeedia

Minu kokkupuuted sotsiaalmeediaga on keskpärased. Tunnen, et seda on hetkel minu elus täpselt nii palju kui jõuan tarbida.

Kontod, kuhu ma päeva jooksul ikka sisse login, on ekool, facebook ja google (gmail, drive, kalender).  Ekoolis tegelen õppetöö ametlikuma poolega, samas suhtlen ekooli vestluste kaudu tihedalt ka lastevanematega. Toimib väga hästi.

Facebook`is olen pigem tagasihoidlik jälgija, ise teemasid , vestlusi, fotosid avalikult üles ei pane.  Vajadusest ka suvel lastevanematega suhelda (tänu laulu- ja tantsupeole) tegin FB-sse oma klassi kommuuni. Sinna kuuluvad nii lapsed kui ka lapsevanemad. Suvel positasin sinna väikseid reportaaže ja pildimaterjali tantsupeolt, sügisest alates olen üles pannud pilte ja infokilde erinevatest kooli- ja klassiüritustest, paar videot, lapsevanemad on ise postitusi teinud. Kuna tean, et  klassiblogi pidajat minust ei ole, siis FB kommuun on väikeseks aseaineks:) Facebook`s on lisaks veel palju erinevaid kommuune, mille liikmeks ma olen kas siis õpetaja-, õppuri- või lapsevanemana. Mugav võimalus saada  kiiresti asjakohast infot.

Gmaili ja googel drive kontod on kolleegidega info ja õppematerjalide jagamiseks, sõpradega suhtlemiseks, kalendrist vaatan üle enda jaoks tähtsad kuupäevad.

Lisaks eelpool mainitule vaatan aeg-ajalt youtube`st videosid, loen artikleid, otsin erinevatest keskkondadest õppematerjale. Jaanuarist 2014 lisandus haridustehnoloogia koolituse raames minu argiellu üsna mahukas lisatöö just sotsiaalmeedias vallas.

Hetkel rohkemaks ma oma laste, töö ja hobide kõrvalt sotsiaalmeedia jaoks aega ei panusta. Ja minu postkasti potsatab endiselt igal hommikul värske Eesti Päevaleht, mida ma kindlasti online artiklite vastu niipea ei vaheta:)

http://hki5053.wordpress.com/2014/09/26/individuaalne-too-i/

 

Õpileping

Teema:  Veebipõhised õpikeskkonnad ja õpivõrgustikud.

Minu õpetajapagas veebipõhises õppetöös on üsna väike. See oli ka üks peamistest põhjustest, miks ma  haridustehnoloogia koolitusele tulin. Targaks ma kindlasti ei saa, aga natuke targemaks ehk küll.

Eesmärgid:  Sean endale teadlikult tagasihoidlikud eesmärgid. Eesmärgid, mida suudaksin tõesti täita.

  • Tutvun erinevate õpikeskkondade- ja õpivõrgustikega.
  • Oskan õpikeskkondadest otsida enda jaoks sobivat õppematerjali.
  • Oskan leitud materjali süstematiseerida.
  • Oskan õpikeskkondi omavahel võrrelda, enda jaoks sobivat leida.
  • Rühmatöös suudan ehk veidikenegi digitaalse õppevahendi loomisel asjalikku abi osutada.

Strateegiad:

  • Osalen kõikides kontakttundides (välja arvatud juhul, kui olen sunnitud puuduma mitte minust olenevatel põhjustel).
  • Küsin targematelt nõu ja abi, ei häbene oma rumalust.
  • Loen kursusekaaslaste postitusi.
  • Esitan kodutööd, millest jõud üle käib.

Vahendid: 

  • Töökorras internetiühenduse- ja vajalike programmidega arvuti.
  • Õppejõud, loengud, õppematerjalid.
  • Kursusekaaslased, blogid.
  • Aeg.

AEG on punkt, mille vähesuse taha sooviks alati pugeda, kuid mille oskuslikku kasutamist peab õppima. Samas … kogu haridustehnoloogia erinevate kursuste mahukate kodutööde ja nõuete juures annan endale aru ja jään eelkõige mõistlikuks emaks oma lastele, kohusetundlikuks töötajaks oma tööandjale, hoolivaks tütreks oma emale, meeldivaks kaaslaseks oma sõpradele …

Hindamine: Tööd ja tegemised loen enda jaoks positiivseks, kui

  • olen õppinud midagi uut;
  • oskan leida erinevaid õpikeskkondi ja vajalikke õppematerjale;
  • oskan kogutud keskkondi, õppematerjale enda jaoks paremini süstematiseerida;
  • olen aktiivne mõnes õpivõrgustikus;
  • ei ole koolitust pooleli jätnud.

 

http://hki5053.wordpress.com/2014/09/26/individuaalne-too-i/

Enesetutvustus

Olen Lii Habak, klassiõpetaja Haapsalu Linna Algkoolis aastast 1996. Ained, mille sees ja ümber mu elu hetkel keerleb, on 4. klassi eesti keel, matemaatika, inimeseõpetus, käsitöö ja kunstiõpetus, 5. klassi matemaatika ja saksa keel.

Minu kokkupuuted digitaalsete õppematerjalidega ei ole just väga laiaulatuslikud. Ajast, mil minu igapäevaseks töövahendiks sai arvuti, hakkasin koostama erinevaid töölehti. Seda teen siiani, aga kasutan palju ka erinevates keskkondades saadaolevaid: Miksike, LeMill, Koolielu, kolleegide materjalid Drive-s.  Olen koostanud ka mõned PowerPoint esitlused, kuid suurema osa siiski internetist otsinud. Ise  ei ole ma õppematerjale veebi üles pannud. Miks? Arenemisruumi on mul veel palju.

Eelmisel nädalal õnnestus oma klassi saada projektor,  mis jääb sinna statsionaarselt. Loodetavasti suudan internetist ka tundideks vajalikku materjali kiiresti leida: helifaile, videoklippe jne.  Septembrikuus katsetasin 4. klassi matemaatika e-õpikuga. On olnud huvitav ja vaheldusrikas. Kujutan ainult ette, missuguseid põnevaid materjale sisaldab veel loodusõpetuse e-õpik. Arvutiklassi ma lastega väga tihti ei jõua. Kui aga sinna pääseme, siis pranglime, mängime erinevaid veebipõhiseid mänge (matemaatikas, eesti keeles).

Tänu haridustehnoloogia koolitusele olen viimasel ajal aina rohkem huvi tundnud erinevate hariduslike appide vastu. Nutitelefonid on need, mis on olemas enamikel õpilastel ning algeliselt midagi katsetada on põnev nii mulle kui ka lastele.

Kuna olen digitaalses maailmas üsna algaja, siis minu jaoks on kõik üsna uus ja huvitav (ja sageli väga keeruline), mida käesoleva koolituse raames õppinud olen. Et digitaalsete õppematerjalide osas ise midagi asjalikku ja tõsist ära teha, peaksin kõigepealt suutma olemasolevaid materjale internetist leida. Püüan jõuda nii kaugele, et kõik saadud ja avastatud keskkonnad ja lingikogud suudaksin enda jaoks mingisugusesse süsteemi panna. Kursuselt ootan kõike praktilist, mida saaksin töös ära kasutada: erinevaid põnevaid õpikeskkondi, hariduslikke appe, erinevaid mänge ja kuidas seda kõike kiiresti internetist leida. Tore oleks siiski osata ka ise midagi huvitavat ära teha!

http://hki5049.wordpress.com/2014/09/25/esimesed-tegevused/

 

Ajaleht “Hariduslikud appid”

Scoop.it keskkonda ma pikka aega üldse ei trüginud. Tundus veidi arusaamatu ja minu inglise keele oskamatuse tõttu mitte just kõige põnevam. Nüüd aga … kui sisuga veidi tutvutud ja vajalikke artikleid juba üksjagu leitud, ei tundugi asi nii keeruline. Minu jaoks jälle üks uus kogemus!

Ajalehe koostasin hariduslikest appidest. Kui sõna “app” on õpilaste kõnepruugis üsna igapäevane, siis miks mitte muuta see tavaliseks ka minu enda kõnekeeles. Ajalehe väike tutvustus sai tehtud PowerPoint-is, ajalehte saab näha ja lugeda siit. Esitlust näed siit: hariduslikud-appid-1

 

Ideekaart: õppimine ja õpetamine 21. sajandil

Õppimine ja õpetamine 21. sajandil. Kuidas sellele teemale läheneda? Kas “kuidas võiks olla” või “kuidas tegelikult on”? Mina oma mõistekaardi koostamisel lähtusin mõtetest, mis mulle selle teemaga eelkõige isiklikult seostusid. Siin on mõtted, mida olen ise kogenud ja ka mõtted, mida antud teema kohta juurde lugenud. Kindlasti annab ideekaarti paljuski täiendada, aga hetkel leidsin selle minu jaoks selge ja piisava olevat. Iga sammuga, mil antud vallas targemaks saan, püüan ideekaarti täiendada.

Bubbl.us oli minu jaoks selge ja arusaadav, tegin töö selles keskkonnas. Ideekaart ise näeb välja selline:

oppimine_opetamine_sajandil