Ajaleht “Hariduslikud appid”

Scoop.it keskkonda ma pikka aega üldse ei trüginud. Tundus veidi arusaamatu ja minu inglise keele oskamatuse tõttu mitte just kõige põnevam. Nüüd aga … kui sisuga veidi tutvutud ja vajalikke artikleid juba üksjagu leitud, ei tundugi asi nii keeruline. Minu jaoks jälle üks uus kogemus!

Ajalehe koostasin hariduslikest appidest. Kui sõna “app” on õpilaste kõnepruugis üsna igapäevane, siis miks mitte muuta see tavaliseks ka minu enda kõnekeeles. Ajalehe väike tutvustus sai tehtud PowerPoint-is, ajalehte saab näha ja lugeda siit. Esitlust näed siit: hariduslikud-appid-1

 

Advertisements

Ideekaart: õppimine ja õpetamine 21. sajandil

Õppimine ja õpetamine 21. sajandil. Kuidas sellele teemale läheneda? Kas “kuidas võiks olla” või “kuidas tegelikult on”? Mina oma mõistekaardi koostamisel lähtusin mõtetest, mis mulle selle teemaga eelkõige isiklikult seostusid. Siin on mõtted, mida olen ise kogenud ja ka mõtted, mida antud teema kohta juurde lugenud. Kindlasti annab ideekaarti paljuski täiendada, aga hetkel leidsin selle minu jaoks selge ja piisava olevat. Iga sammuga, mil antud vallas targemaks saan, püüan ideekaarti täiendada.

Bubbl.us oli minu jaoks selge ja arusaadav, tegin töö selles keskkonnas. Ideekaart ise näeb välja selline:

oppimine_opetamine_sajandil

 

3. kodutöö: Haridustehnoloogilised pädevused õpetajale.

Minu haridustehnoloogilised pädevused on suuresti lapsekingades ning arendamist vajavad neist kõik. Julgen väita, et sarnaste teadmistega haridustehnoloogiast on ka enamus minu kolleege. Miks? Küllap alustada tulebki enda mõttemaailma muutmisest. Kui selles vallas juba üks samm tehtud, siis oled altim haridustehnoloogilisi koolitusi leidma ning nendel ka osalema, ise infot otsima ning siis juba kasutama. Lisaks muidugi ka tehnilised võimalused!

1. seal tunniplaanis ettenähtud arvutitunnid. Aeg-ajalt saan klassis kasutada projektorit. Selle kasutamise teeb aga tülikaks see, kui vahend ei ole klassis alaliselt paigas, vaid seda tuleb igal päeval töökõlblikuks sättida. Nii tekivad kaablite ühendusprobleemid ning isu digivahendi kasutamise järele ongi selleks korraks null. Nutitelefonide erinevate võimaluste kasutamist piirab meie koolis puuduv wifi-levi, alalist internetiühendust telefonis aga enamikel 3. klassi lastel  veel pole.

2. Hindamise seisukohalt olen samuti hädas. Kui õpe ei toimu digitaalseid vahendeid kasutades, siis on ka õppeprotsessi vastavalt keeruline hinnata. Suur õppimiskoht!

3. Töö- ja õppeprotsesside kujundamisel tunnen taas end mittepädevana. Samas on väike samm minu haridustehnoloogilises arengus juba tehtud: peale iga koolitust kolledžis püüan endale midagi olulist salvestada. Olen rääkinud ka oma kolleegidega, et üks väike õppepäev ühiselt läbi viia, kus ma saadud tarkusi teistele jagada saan. Samas … ma tunnen ennast hetkel veel väga algajana. Paljud asjad vajavad mul mitmeid kordi ülekordamist ning uusi teadmisi on minu jaoks korraga väga palju. Tänasel päeval olengi punktis, kus mulle tundub, et digiajastu jõud käib minust üle ning alustaksin kogu käesoleva koolitusega otsast peale …

4. Digitaalseks kodanikuks saamiseni on mul veel pikk tee käia. Samas tahtmine on suur! Püüan vähemalt kõike haridustehnoloogilist mõista, teiste toetamise ja kujundamisega jään loomulikult hätta.

5. Kõigepealt tulebki enda digitaalsesse tööalasesse arengusse palju panustada, hiljem juba saab rääkida teiste toetamisest, innustamisest, koolikeskkonda panustamisest. Olen oma haridustehnoloogiliste kutseoskuste arendamisega algust teinud, püüan pidevalt edasi minna ning areneda. Küllap jõuab tänapäevasele õpikeskkonnale oma arenguga järgi ka meie kooli digivahendite baas.

http://digiajastukursus.wordpress.com/2014/03/15/kodutoo-3/

Doceri – rakendus iPadile

Tegime täna Sirje S ja Merlega rühmatööd , kus oli ülesandeks tutvuda iPadi rakendusega Doceri.

Algus oli veidi segane, aga siiski põnev. Lähemalt asja uurides saime põhimõttest aru ning hakkasime looma õppematerjali Eesti ja tema naaberriikide kohta.

Rakendus on väga hea õppematerjali loomiseks, tutvustamiseks, isetegemiseks. Huvitav on nii õpilastel kui ka õpetajal:)  Mitmed erinevad põhjad on antud: erinevad ruudustikud, kontuurkaardid, noodijoonestikud, värvilised põhjad jne. Tehtud tööle saab kirjutada, joonistada, värvida, slaididele saab teksti peale rääkida. Valminud õppematerjali saab näiteks youtube`i üles riputada. Juhtub laps koolist puuduma, saab ta õppematerjaliga hiljem iseseisvalt tutvuda.

Plussiks on see, et rakendus on iPadile tasuta, miinuseks aga kasutamisvõimalus ainult iPadis.  Avastamist oleks olnud veel palju, kõigi võimalustega ei jõudnud tutvuda.

2. kodutöö: Seth Godini manifest “Stop Stealing Dreams: What is School for?”

Et kõik ausalt ära rääkida, pean alustama sellest, et ise ma sellise teksti tõlkimisega hakkama ei saanud … pidin kasutama abi. Aitäh abilisele! Kui hästi või halvasti ma aga tõlgitut mõistsin?

Kool. Õpetamise süsteem koolis.

Süvenenud esimestesse lõikudesse, jäin mõtlema, miks on meie koolides ikka veel selline õpetamise süsteem? Süsteem, kus õpilased istuvad sirgetes ridades ja täidavad käske, süsteem, kus me kasutame või ka ainult aktsepteerime hindamisteste. Seth Godin kirjeldab sellise koolisüsteemi aastatetagust tekkepõhjust, mil kooli oli vaja kuulekaid käsutäitjaid. Selline meetod toimib meie haridussüsteemis ka praegu, eks ikka istutakse sirges reas ja täidetakse küsimustikke. Kas see just ainult käsutäitjaid ja liinitöölisi toodab, kindlasti mitte. Samas aga – oma liinitööd suurepäraselt oskavat töölist hindab ka ühiskond.

Kui soovime, et uut tüüpi kool looks midagi praegusest erinevat, peame selle ise muutma praegusest teistsuguseks. Me soovime, et õpilased oleksid loovad, motiveeritud, vabad tegemaks valikuid. Uut tüüpi kooli tekkeks annab Seth Godin huvitavaid näpunäiteid, mõned neist:

  1. Kodutöö päeval, tunnid õhtul;
  2. Koguaeg avatud raamat ja märkmik;
  3. Ligipääs igale kursusele igalpool maailmas;
  4. Üldistatud juhendite asemele täpsed ja fokusseeritud juhised;
  5. Valikvariantidega eksamitestide ärakaotamine;
  6. Saavutusi mõõdetakse kogemuste, mitte testitulemuste põhjal.

Unistamine

Olen vägagi nõus Godini mõttega unistuste loomise ja hävitamise kohta:  “Meil on vaja unistusi mitte selle põhjal, mis on, vaid mis võiks olla. Meil on vaja õpilasi, kes õpiksid, kuidas õppida, kes avastaksid, kuidas ennnast tagant sundida, ning oleksid piisavalt suuremeelsed ja ausad ümbritseva maailma kaasahaaramiseks, et teha oma unistused teoks.”  Tahtejõud on iga teoks tehtud unistuse alus! Tahtejõudu on aga võimalik õpetada!!!

Ühenduste revolutsioon koolis.

Huvitavaks märksõnaks leidsin enda jaoks ühenduste revolutsiooni (connection revolution).

Seda nimetatakse sotsiaalteadustes võrguühiskonnaks, millest autor räägib. Räägitakse inimeste omavahelisest ühendusest, otsija ühendusest andmetega, äride omavahelistest ühendusteedest, sarnaselt mõtlevate üksikisikute ühendamisest suuremateks ja efektiivsemateks organisatsioonideks, masinate omavahelisest ühendamisest. Ühendamine toob kaasa tootlikkuse tõhususe ja mõju erakordse kasvu. Ühenduses olevad osapooled jagavad ühist kirge. Ja mida me teeme koolis lastega? Selle asemel, et neid ühendada, me isoleerime neid, väidab Godin. Sisuliselt kõik akadeemilised tegevused peale mõne rühmatöö on üksinda tegemiseks. Paneb mõtlema!

Õpetaja roll

Õpetaja käsutuses on ainult 2 tööriista: hirm ja kirg. Võib-olla tõesti … Hirmu on lihtne äratada, aga kokkuvõttes on see mürk. Kui aga laps armastab midagi, õpib ta seda ise, vabatahtlikult.  Tänapäeva kooli on vaja õpetajat, kes õpetaks praktilisi teadmisi faktiteadmiste asemel.

Jäin ise mõtlema, kas olen õpetaja, kes suudab lapsi veenda soovis saada uusi teadmisi, kes loob keskkonna, kus tahetakse õppida, kes julgustab ja lükkab õppijaid takka … No suuremal või vähemal määral kindlasti. Avastan end tihti mõttelt, kui meie koolis kõik sellised ja sellised ja veel sellised vahendid oleksid, küll teeksime põnevaid tunde. Vahendeid on ju võimalik saada, jätkuks ainult tarkust ja kirge seda kasutada!

“1000 tundi”

Imeline õppemeetod, kui nii lihtsate vahenditega vormub tark ja andekas inimene. Tuleb ise katsetada! Järjepidevus – see võib saada tänapäeva õppija komistuskiviks.

Valikuprintsiibid

Teeme valikud lähtuvalt lapse unistustest, mitte tema hetkevõimetest! Mulle meeldib see mõte väga!

Nõuanded frustreerunud õpilasele

Tasuks meelde jätta ja vajadusel kasutada, ja seda mitte ainult frustreerunud õpilase puhul:

  1. Hinded on illusioon;
  2. Sinu kirg ja arusaamine on tõelisus;
  3. Sinu töö on midagi enamat, kui lihtsalt sobivus hindamiskriteeriumitega;
  4. Skeptilise autoriteetse inimese ees enesele kindlaks jäämine on võimas omadus;
  5. Sobitumine on lühiajaline strateegia, väljapaistmine tasub ära pikemas perspektiivis;
  6. Kui hoolid tööst nii palju, et hakkad seda kritiseerima, oled tänaseks piisavalt õppinud.

Ja lõpetuseks …

“Kool oma kõige paremas tähenduses peaks panema õpilased mitte ainult suurelt unistama, vaid unistama unistusi, mille poole nad saavad iga päev väikeste sammudega liikuda, kuni need lõpuks on teostunud. Mitte sellepärast, et neil kuidagi vedas, vaid et nad tegid piisavalt tööd eesmärgini jõudmiseks.” Seth Godin

http://digiajastukursus.wordpress.com/2014/03/01/kodutoo-2/